pühapäev, 25. oktoober 2015

Kust tulevad vastused? / Eva Koff

See raamat tekitas palju küsimusi ja arusaamatusi. Raamatu alguses kirjutatud laused "Aga kes vastab?" "ja kelle vastused on õiged?"…
Kas sinu vastused ongi sinu enda jaoks õiged vastused?

K: Kui sa oleksid pime, milline sa siis oleksid?
V: Samasugune, ma lihtsalt ei teaks, milline ma välja näeks.

K: Ta on nagu sina…
V: Mitte keegi pole täpselt samasugune nagu mina. Kõik inimesed on erinevad.

Raamatu kõige huvitavamad leheküljed olid kirjeldused sellest, kuidas on erinevate inimeste maailmad (ohtlik kurjategija, lastekodulaps ja Stephen Hawking). Huvitav oli see, kuidas oli ette kujutada end teise inimesena tema olukorras ja mis tunne oleks tema olla. Eriti huvitav oli see Stephen Hawkingi udusule maailma kirjeldus.

K: Kes või mis on Jumal?
V: Ma ei usu Jumalasse. Olen küll piiblit igavusest lugenud aga kui usuda evolutsiooniteooriat siis mis hetkel see Jumal midagi üldse tegi? Darwin on minu jumal :D

Surm.
Surma teema oli huvitavam kui Jumal.
Surmaga on nii, et eks me kõik ükspäev sureme ära. Ma usun, et kui on loom sureb ära, siis ta sünnib uuesti inimesena ja kui inimene sureb ära, siis ta sünnib uuesti looma või linnuna.

Patt.
Osadel inimestel on südametunnistus ja süütunne aga osadel ei ole. Ja nendel, kel ei ole, on täiesti ükskõik ja neile ei saa kunagi selgeks teha, et nad midagi valesti teevad. Näiteks Isabelil tekib süütunne isegi siis, kui ta midagi ise valesti ei teinud. Ja osadel on vastupidi, aitavad kaasa, et asjad veel halvemini läheks ja neil endal on täiesti ükskõik (kaotavad näiteks sulle tähtsa asja ära ja ei tunne mingit vastutust).

Õnn.
Õnn on see, kui sul on kõik hästi, on sõbrad ja inimesed räägivad sinuga. Ja sul ei ole üldse muresid.

Ime. 
Ime juhtub siis, kui sa arvad, et midagi läheb halvasti või kui sa arvad, et mingi asi ei toimu - aga siis juhtub ime ja kõik läheb hästi või laabub. Nagu näiteks see, kuidas mu ema sõbranna laps ikkagi ellu jäi, kuigi sündides ei hinganud. Või näiteks kasvõi see, kui sa näed põdravasikat, kes on äsja sündinud. Ime ongi see, mis paneb imestama.

Armastus.
Armastus on punane :)
Armastus on midagi, milleta sa ei suuda oma elu ette kujutada.
Armastus tekib mittemillestki.
Armastus võib muutuda.


See raamat oli natuke kahtlane, sest kirjutatud asjad justkui olid õiged. Aga minu jaoks on juu õiged asjad need, mis minu jaoks õiged. See oli natuke liiga keeruline. Tahaks natuke aega lugeda nüüd põnevaid juturaamatuid ja entsüklopeediaid.

pühapäev, 10. november 2013

Kass Kriibik

Autor: Tiia Selli
Illustraator: Kadi Kurema

See on VÄGA, VÄGA, VÄGA põnev raamat!!! Minu lemmik raamat.
See raamat räägib ühest kassipojast nimega Kriibik.




Juhtus niimoodi, et ükskord ma pidin selle lasteaeda jätma!

Selgituseks: Ma pidin jätma selle lasteaeda selle pärast et kõik tahtsid selle lõpuni kuulata.

Alustame raamatututvustusest:
See raamat räägib ühest kassipojast nimega Kriibik, kes on ühe lapse kingitus. Ükspäev näeb väike kiisu kalaautot ja ronib selle kasti.  Ja kui kalaautojuht tuleb tagasi ei märkagi ta väikest kiisut maiustamas ja lööb kalaauto tagaukse pahaaimamatult kinni. Nii algabki meie väikse kiisu põnev, ohtlik ja seiklusrikas reis.

Oma reisi ajal kohtab ta kasse Vöödik ja Poolkõrv kes õpetavad tal tundma oma kõhutunnet.

laupäev, 1. detsember 2012

Pahupidikooli isemoodi lood


Autor: Louis Sachar
Illustreerinud: Hillar Mets
Tõlkinud: Leelo Märjamaa

Katkend raamatust:
"Joe, sa pead numbrid selgeks õppima," ütles proua Pärl.
"Proua Pärl, aga ma tunnen numbreid," ütles Joe.
"Lubage mind vahetundi."
"Kõigepealt loe kümneni," ütles proua Pärl.
Joe luges kümneni: "6, 8, 12, 1, 5, 2, 7, 11, 3, 10."
"Ei, Joe, sa loed valesti," ütles proua Pärl.
"Ei loe," vaidles Joe."Ma lugesin kümneni."
"Aga see oli valesti," ütles proua Pärl. "Ma näitan sulle." Ta asetas lauale viis pliiatsit. "Mitu pliiatsit siin on?"
Joe luges pliitsatsid kokku. "4, 6, 1, 9, 5. Siin on viis pliiatsit, proua Pärl."
"See pole õige vastus," ütles proua Pärl.
"Mitu pliiatsit siis siin on?" küsis Joe.
"Viis." Vastas proua Pärl.
"Seda ma ju ütlesin," ütles Joe.

Pahupidikool pidi olema 1korruseline hoone, kus on kõrvuti 30klassi. Aga ehitajad ehitasid selle pahupidi. Nüüd on see 30. korruseline ehitis,igal korrusel 1 klass!
See on väga huvitav raamat. Mul hakkas kahju lastest, kes pidid iga päev 30. korrusele kõndima.